ESINEJAD

Aivo Vard on AlphaGIS-i juhataja ning töötanud GIS-valdkonnas enam kui 25 aastat. Traditsiooniliselt antakse sissejuhatavas avaettekandes ülevaade viimase aasta olulisemate tehnoloogiatrendide ja uuenduste kohta ning arendustest, mida on oodata järgmistes tooteversioonides. Samuti tuuakse näiteid paljudest Eesti organisatsioonidest, millised on üha erinevamates ülesannetes GIS-tehnoloogiat rakendanud ning muutnud oma digitaalseid tööprotsesse seeläbi kaasaegsemaks ja efektiivsemaks.

Holger Lipke on Euroopa tarkade linnade valdkonna Esri äriarendusjuht ning tutvustab, kuidas siseruumide GIS integreerib andmemudeleid ja tehnoloogiaid ning kui oluline on siseruumide kaardistamine ehitiste digikaksikute loomisel. Saksamaalt pärinev Holger on erialalt geoloog, kes on alati olnud huvitatud innovaatilistest valdkondadest, uutest toodetest ning kes on Esri Germany-s töötamise ajal palju tegelenud siseruumide GIS-ga. Täna teeb ta seda Esri Inc. heaks ja jagab meelsasti oma kogemusi.

Maili Hirlak on Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja. Ruumiandmete kasutajate vajadused on väga mitmekesised: paljudele piisab, kui saavad teada vastuse küsimusele ’Kus on?’, osadel tekib aga huvi ’Mis seal veel on?’ Lisaks on aina rohkem robotitest kasutajaid, kes küsivad hoopis ’Kas on?’. Ettekandes püüab Maili anda ülevaate, kuidas Maa-amet, aga mitte ainult, saab kasutaja rahulolule kaasa aidata.

AlphaGIS spetsialistid Tõnis Laur, Ranel Suurna, Triin Abrams, Raido Valdmaa, Nils Nitov, Markus Benninghoff, Erki Kokkota ja Fariha Harun tutvustavad kahe päeva kestel erinevate ettekannete lõikes ning läbi rohkete praktiliste demode ArcGIS platvormi uusi lahendusi ja nendega seotud tööriistade kasutust erinevate (töö)ülesannete lahendamisel.

Major Rene Toomse on Kaitseliidu Peastaabi väljaõppeosakonna ohvitser, kes vastutab territoriaalkaitse õppekavade koostamise eest. Oma ettekandes käsitletab Rene teiste hulgas Kaitseliidu õppuste planeerimist ja maastiku esmast analüüsi GIS-andmete alusel (sh sõidukite võimalikud liikumiskoridorid ja tõkete rajamine, erinevate relvatüüpide võimalike mõjuulatuse hinnangud ning turvaliste taganemisteede planeerimine).

Tipptasemel, interaktiivne ja kaasaegne ArcGIS tehnoloogia pakub võimalusi kogu infrastruktuuri võrgu jälgimiseks ja analüüsimiseks, andmete jagamiseks organisatsioonide vahel, töö optimeerimiseks interaktiivsete juhtimislaudade ja veebirakenduste abil. Austėja Borusaitė tutvustab ArcGISi arenduse võimalusi Vilniuse linna tänavavalgustusvõrgus.

Oskars Beikulis on keskkonnakonsultant Lätist, kellel on üle 15-aastane rahvusvaheline kogemus keskkonnamõjude hindamise, looduskorralduse, ruumilise planeerimise ja keskkonnaprotsesside modelleerimise alal. Alates esimesest tööpäevast oli tema töö seotud geograafiliste infosüsteemide kasutamisega keskkonna- ja loodusprotsesside analüüsimisel. Oluline osa tema tegemistest on seotud avalike aruteludega, kus GIS-lahendused on asendamatuks vahendiks keskkonnaprotsesside dünaamika väljaselgitamisel.

Kirke Narusk ja Andres Kasekamp on Maa-ameti geoinformaatikud. Ettekandes räägivad nad ArcGIS Pro võimaluste laiendamisest spetsiaalsete lisandmoodulite (nn Add-In) kaasabil ning tutvustavad vastavaid Maa-ametis tehtud tööriistu, mis lihtsustavad asutuse tööd. Juttu tuleb ka tööriistade üleviimisest ArcMap-lt ArcGIS Pro-le ning nende erisustest ja iseärasustest. Lisaks kirjeldatakse lähemalt ArcPy ja Python API moodulite kasutamist 3D andmete modelleerimisel ja analüüsimisel.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda tutvustab nutilahendusi, mis on vajalikud abivahendid nii ametisiseselt kui ka sea- ja linnupidajatele ning jahimeestele. Valminud GIS-rakendused on lihtsasti kasutatavad, edastavad andmeid reaalajas ning võimaldavad ametil teavitustele operatiivsemalt reageerida ja saada ülevaadet sigade Aafrika katku (SAK) ja lindude gripi levikust looduses.

Inga Otsa on Kohila Gümnaasiumi inimeseõpetuse ja geograafia aineõpetaja. Ta kirjeldab teekonda sinna, kuhu praeguseks on kaarditöödega õpilasi juhendades jõutud. Esimesed katsetused, tagasilöögid ja näited tundides valminud töödest. Kohila Gümnaasiumi tulevikuplaanid: uurimustööd ja kaardirakendused.

Bärbel Vandel on kaardilugude portaali eestvedaja KAUR-is. Viimane on arendatud märgates vajadust tuua kokku KAUR-i ruumiandmed ja ArcGIS Online`i talletatud tulemid kasutajasõbralikuks vaatamiseks, tarbimiseks ja tasuta allalaadimiseks. Kaardilood põhinevad KAUR-i poolt kogutud riikliku keskkonnaseire andmetel ja tehtud analüüsidel. Annabel Runnel tutvustab lähemalt kahte kaardilugu: LIFE IP CleanEST projekti ning riikliku seire programmis olevast eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seiret.

Maarika Saks ja Hannes Rohulaid on Saaremaa Vallavalitsuse kauaaegse kogemusega geoinfospetsialistid, kes vastutavad omavalitsuses geoandmete kogumise, ajakohastamise ja paljude kaardirakenduste eest. Oma ettekandes keskenduvad nad seekord detailsemalt teede spetsiifikaga seotud GIS-rakendustele, peatudes mõnedel neist pikemalt.

Aive Liibusk töötab Eesti Maaülikoolis geodeesia kaasprofessorina ning tema peamine tegevusala on seotud GNSS-mõõtmiste ja -andmetöötlusega. Aive põhiliseks uurimisvaldkonnaks on olnud mere geoid ja satelliitaltimeetria. Marii Rasva on Eesti Maaülikooli doktorant ning on mitmeid aastaid õpetanud tudengitele ArcGIS tehnoloogiat. Oma ettekandes annavad Aive ja Marii põgusa ülevaate, kuidas on ArcGIS kaasatud Eesti Maaülikooli õppe- ja teadustöö(de)sse.

Tiiu Kelviste on Tartu Linnavalitsuse ruumiandmete valdkonna juht. Asukohaandmete kasutamine mistahes valdkonnas võimaldab luua uut vaatenurka ärilistele väljakutsetele. Ettekandes avab Tiiu tagamaid, milliseid nutikaid lahendusi andmete haldamisel kasutatakse ning kuidas taustal toimuvate integratsioonide virvarris hoida sidet tavakasutajatega.

Christopher-Robin Raitviir on TLPA digitaalehituse valdkonna juht. Martin Saarnak on AruCAD Süsteemid OÜ-s Autodesk AEC Collectionisse kuuluvate, infrastruktuuride projekteerimiseks mõeldud tarkvarade konsultant. BIM mudelite kasutamine projekteerimises ja ehitamises on muutumas igapäevaseks nähtuseks. Kuidas aga luua masinloetavaid ruumilisi planeeringuid, kasutades GIS tehnoloogilist võimekust ning Tallinna linnamudelit, et tagada sujuvamat menetlusprotsessi hilisemas ehitusloa menetluses?

Anna-Helena Purre töötab ettevõttes OÜ Inseneribüroo STEIGER, mis on 2004. aastal asutatud mäetööstusele ja geoloogiale spetsialiseerunud konsultatsiooniettevõte. Ettekandes tutvustatakse GIS võimaluste rakendamist erinevates tööetappides: alates erinevate tööstuslike tegevuste asukohavalikutest, uuringutest-välitöödest, loa taotlustest ning keskkonnamõju hindamistest kuni projekteerimise ja viimases etapis ka kaevandatud alade korrastamise planeerimisega.

Kaitseväe Õhuväe veebikaardirakenduses on kasutajatele loodud spetsiaalsed tööriistad lendude planeerimiseks ja lisaks on kasutamiseks lisatud erinevad aeronautilised kihid nii Eesti kui ka meid ümbritsevate riikide kohta. Esitletud on ka kõik erinevad lennukaardid.

Ava- ja rabamaastikul kadunud inimeste otsing droonidega. Reaalajaliste videovoogude kombineerimine inimeste avastamisel tehisintellekti ja GIS vahenditega (ArcGIS Pro Imagery Analyst rakenduses).

Stepan Pidvysotskiy on enam kui 10 aastat tegelenud GIS tarkvara arendamisega VKG Elektrivõrgud OÜ-s. Esmalt oli kasutuses küll Bentley tarkvara, kuid neli aastat tagasi alustati ArcGIS-ga ning suunati kogu süsteemi edasine arendus ka selles suunas. VKG Elektrivõrgud kasutab ArcGIS-i nii personalitöö lihtsustamiseks kui ka ettevõtte elektrivõrgu seisundi analüüsimiseks.

Geoloogiline kaardistamine annab teavet maapõue kohta ning selle põhjal tehakse otsuseid, mis puudutavad põhjavee ja maavarade kasutamist, ehitustegevust, maakasutust ja keskkonnatingimusi. Mariliis Aren ja Ants Vain tutvustavad kaardistamise käigus läbiviidavaid töid ning kuidas tekivad loodavad ruumiandmed ja kaarditeenused.

Urmas Alber on RB Rail AS-i AIM tiimipealik, kelle ülesandeks on füüsiliste fikseeritud varade lahenduse juurutus Rail Baltica ühisprojektis. Urmas räägib juurutatava GIS-lahenduse käesoleva hetke arendustest ning samuti lähituleviku plaanidest.

Microsofti Eesti arenduskeskuse juht Tanel Erm räägib oma ettekandes globaalse suurfirma näitel lähimineviku ja -tuleviku trendidest tehnoloogias ja töökultuuris ning kuidas see mõjutab töötajaid ja ettevõtteid.